Digitaalse video toimetamine

Miks on vaja video toimetamist:

• Salvestatud materjalist tervikliku "loo" ehitamiseks.
• Vigade parandamiseks ja tehniliste apsude elimineerimiseks.
• Videoklipi kestuse suurendamiseks või vähendamiseks.
• Erinevate klippide kombineerimiseks ühele andmekandjale.

Toimetamine on üldiselt defineeritud materjali levitamiseks kogumise, ettevalmistamise ja korraldamisena. Toimetamist mõistetakse ka materjali parandamisena, täiendamisena ja elimineerimisena. Sellisena sobib toimetamise mõiste ka video jaoks. DTV (Desktop Video editing) on video töötlemine arvuti abil. Kuigi tehniliselt erinev, on ta suuremalt jaolt sama, mis mittelineaarne ehk NLE (Non-Linear Editing).  

Mittelineaarne töötlemine tähendab, et videomaterjal on kättesaadav juhuslikus järjekorras ning silmapilkselt, vastavalt vajadusele. Kõik tänapäevased time-based videotöötlusprogrammid on mittelineaarseks töötlemiseks, lubavad kokku monteerida hulga video- ja heliklippe ning fotosid, kasutada siirde-efekte (transitions), filtreid, tiitreid jne. Lineaarse (Linear Editing) töötlemise korral sai klippe ainult lõigata ja järjestada.

Selleks, et monteeritud video saaks lindile salvestada või muul moel levitada, tuleb see eraldi faili "renderdada" (render). See on küllaltki palju aega nõudev protsess, mida enam filtreid, tiitreid jms kasutatakse, seda kauem aega läheb. Reeglina kulub renderdamiseks 10 – 20 korda rohkem aega kui on valmiva video kestus.

Monteerimise käigus tehakse vahet real-time ja non-real-time süsteemidel. Esimeste puhul on tegemist spetsiaalsete, suurt arvutusvõimsust pakkuvate seadmetega, mis suudavad kõiki filtreid, efekte jms rakendada silmapilkselt ehk reaalajas. Selliste süsteemide puhul pole vaja videot enne esitamist valmis renderdada, see hoiab salvestusruumi kokku. 

Teised peavad video eelnevalt valmis renderdama. Eelnevalt tuleb ka töötlemise käigus ülevaatamiseks (preview) vajalikud osad renderdada, selleks kasutatakse ajutisi faile. Sellist ajutisi faile kasutavat tehnoloogiat nimetatakse timeline playback. 

Filtrid
Filtrid ehk teisisõnu efektid annavad võimaluse mingil moel muuta iga üksikut kaadrit (blur, sharpening, emboss, crop, invert jne). 

Siirded
Siirdeid ehk üleminekuid (transitions) kasutatakse ühelt klipilt teisele üleminekuks (band slide, band wipe, barn doors, center merge, center split, checkerboard, cross dissolve jne). Lisaks võimaldavad osa programme videoklipile teksti lisada ning kasutada näiteks krooma võtit (chroma key). 

Keying
Keying ehk videomiksimine lubab kahte erinevat videot ühendada, asendades valitud osa ühest videost vastava osaga teisest videopildist. 

• Luminance keying ehk heleduse võti kasutab heleduse väärtusi määramaks, milline osa kujutisest on läbipaistev. Kasutajal tuleb määrata heleduslävi (luminance threshold). Kõik, mis on heledam, kui määratud lävi, on nähtav originaalkujul, heleduslävest tumedamast osast paistab teine videopilt läbi. Tavaline võte seisneb mustale taustale valgete tähtede paigutamises, millest seejärel elimineeritakse must ja valged tähed paigutatakse teise videopildi peale. 
• Matte keying puhul kasutatakse läbipaistva piirkonna määramiseks graafikat, millel on määratud Alpha kanal. Selle võtte abil saab ilusa puhta servaga läbipaistva piirkonna. Vajaduse korral saab Alpha kanalit pöörata (invert). Kõige enam kasutatakse matte key võtet värviliste logode asetamiseks video peale. 
• Chroma keying ehk krooma võti asendab määratud värviga piirkonnad videopildil teise videopildi vastavate osadega. Paljudes TV ja filmitrikkides kasutatakse läbipaistvaks suudetava värvina puhast sinist (RGB 0; 0; 255), kuna seda inimese nahal ei esine. TV-s ja filmis pannakse tegelased sageli suure sinise ekraani ees midagi tegema ja kasutades chroma key'd, asetatakse nad siis soovitud taustale. Suurimaks probleemiks on tagada, et soovitud kujutisel valitud värv puuduks. Taustavärvi küllastatuse, valgustuse (kaameraga salvestamise ajal) ja chroma key astme (level) reguleerimine määrab, kui puhtad on kahe videopildi osade üleminekud.
  

Enamus videotöötlusprogramme võimaldavad videosse ka graafikafaile (still images) lisada. Tavaliselt toetatakse enamlevinud failivorminguid nagu jpg, gif, tif. Sageli saab kasutada ka alpha – kanaliga faile, osa programme toetavad näiteks ka Adobe Photoshop *.psd faile! Selline graafikafail sisaldab video mõistes vaid üht kaadrit ja tema kestus oleks PAL standardi mõistes seega vaid 1/25 sekundit, seetõttu määratakse tavaliselt vaikimisi kestuseks pikem aeg, näiteks 5 sekundit (125 kaadrit) või 6 sekundit (150 kaadrit).

Graafikafailide lisamisel tuleb jälgida pildi kuvasuhet ning suurust. Osa lihtsamaid programme seab pildi mõõtmed alati vastavusse videokaadri suurusega ning sellisel juhul venitataksevale kuvasuhtega pildid lihtsalt proportsioonidest välja. Arvestada tuleb ka sellega, et erinevalt arvutis kasutatavatest "ruudukujulistest" (square)pikselitest on senikasutatavatel televiisoritel ja videomonitoridel on pikselid pisut "lopergused", nende kuvasuhe pole 1:1 vaid 1,067.

Arvutigraafika ruudukujulised pikselid teisendatakse automaatselt videole omasteks ning sellega seoses ka moonutatakse pilti. Näiteks muutub ring pildil ovaaliks. Soovides kasutada täisekraani suuruseid moonutamata pilte, tuleks nende mõõtmed graafikafaili loomisel seada järgmiselt:

Seejärel pildid videoprojekti importida ning seejärel nad originaalset kuvasuhet (aspect ratio) säilitamata videokaadri mõõtudesse mastaapida (resize).

Tiitrite lisamine

Suurem osa videotöötlusprogramme võimaldab videole ka tiitreid (titles) lisada. Tiitrid võivad täita terve ekraani (full screen) (millisel juhul liigituvad nad graafika alla) või paigutatud video peale (over video). Video peale paigutamisel kasutatakse alpha kanalit ning muudetakse teksti taust läbipaistvaks. Arvestada tuleb, et kõik videomonitorid ja televiisorid ei suuda näidata tervet kaadrit ja jätavad osa äärtest ekraanilt välja. Üldiselt peetakse ohutuks alaks (title safe area), mida kõik televiisorid näidata suudavad, 80% kaadri keskosast. Paljud videotöötlusprogrammid näitavad tiitrite lisamisel vastavaid abijooni (grid), et hõlbustada tiitrite ohutusse piirkonda paigutamist. Osa professionaalsemaid
programme näitab neid abijooni kogu aeg, et kergendada ka muu olulise materjali ohutusse piirkonda sättimist. 

Kasutatakse järgmist tüüpi tiitreid:

• liikumatu (still) – kus tekst paigal püsib;
• rulluv (rolling) – kus tekst liigub üles või alla, kaob ekraanilt, kasutatakse pikemate informatiivsete loetelude (video autorid jms) esitamiseks;
• roomav (crawling) – kus tekst liigub üle ekraani vasakult paremale (harva ka vastupidi), kaob ekraanil, kasutatakse peamiselt televisioonis.  

Videotöötlustarkvara

• VidEdit koos salvestusprogrammiga VidCap. Praktiliselt vanim AVI faile töötlev tarkvara. Võimaldab copy/cut/paste meetodil faile redigeerida, soundi lisada ja/või eemaldada, videoformaati muuta ja tihendada.
• Media Merge (Scene Editor ja StoryBoard Editor), võimaldas juba key efekte.
• FlickerFree
• Ulead Media Studio Pro
• Adobe Premiere
• MGI VideoWave
• Pinnacle Studio
• Microsoft Movie Maker (kaasas Windows XP-ga)
• AVID, professionaalne tarkvara
• Boris FX
• Vegas Video
• Final Cut Pro (Macintosh)
• Raptor Edit
• Blade
• Media Studio Pro