CAD - Computer-Aided Design) - arvuti abil masinate ja seadmete projekteerimine. Toote loomine algab kolmemõõtmelise detaili mudeli loomisest. Standardsete detailide mudeleid on võimalik saada ka internetist erinevatest andmebaasidest. Seejärel liidetakse detailid koostuks.

Mõningad CAD tarkvarapaketid on ühendatavad tööpinkide programmeerimiseks kasutatava CAM (Computer-Aided Manufacturing) tarkvaraga. Sellisel juhul tehakse CAD keskkonnas valmis detaili joonis, mis viiakse CAM keskkonda, seejärel lisatakse CAM keskkonnas töötlemise tehnoloogia (lõikekiirused, ettenihked, pöörlemissagedused jms). Seejärel laaditakse valminud programm pingi postprotsessorisse ning masin valmistab vastavalt joonisele ja tehnoloogiale detaili.

Lisaks lühendile CAD on käibel sama tähendusega, kuid pisut täpsem akronüüm CADD (Computer Aided Design and Drafting). Drafting ehk joonestamine on ühtmoodi tehtav nii paberi-pliiatsi kui ka hiirekursori abiga. Viimane meetod annab aga lisaks oluliselt suuremale täpsusele ka olulise võidu ajas s.t produktiivsuses.

Ajaloost
Tavaliselt öeldakse, et arvutigraafika sai alguse prof. Ivan E Sutherlandi töödest 1963. Tema tollases, nüüdseks klassikaks saanud töös näitas ta, kuidas kasutada arvutit joongraafika interaktiivseks modelleerimiseks kasutades tulemuse kuvamiseks kineskoobi ehk CRT (Cathode Ray Tube) ekraanile ja reaalajas sisestamiseks omaloodud sisestusseadet. Tõsi, juba eelnevalt (varastel viiekümnendatel) oli CRT-sid arvutite külge ühendatud ning ka neile lihtsaid kujutisi tekitatud kuid Sutherland oli esimene, kes lõi interaktiivse inimene-masin graafilise sisestusüsteemi ning näitas ära arvutigraafika tõelise potentsiaali.
1970datel oligi Utahi ülikool Salt Lake City's üks vähestest paikadest maailmas, kus tegeleti tõsiselt arvutigraafika arendamisega. Professorite Evansi ja Sutherlandi juhtimisel sai Utahi ülikooli arvutiteaduskonnast tänase arvutigraafika sünnikodu.

Vektor- või rastergraafika

 Enamik tänapäevaseid CAD tarkvarasid oskavad opereerida korraga nii raster- kui vektorandmetega. Sellisel viisil saab maksimaalselt kasutada mõlema formaadi eeliseid. Tavaliselt hoitakse dünaamilisem ja huvipakkuvam info vektorkujul ning vähem oluline ja staatiline info rasterkujul. Näiteks on aluskaart (ortofoto) rasterkujul ning vektorkujul on konkreetset kasutajat huvitav info: tehnovõrkude trassid, teed vms.

Tuntumad CAD programmid

ArchiCAD
AutoCAD
VectorWorks
MicroStation
SolidWorks
SolidEdge
SketchUp